Kuna Maria absoluutselt ettevaatamatult juhtus eelmise postituse kommentaaris mainima, et ta U2s midagi lahedat ei leidnud, peate nüüd ära kannatama minu kirgliku seisukohavõtu.
U2 EI PEA kõigile meeldima, tõesõna ja sellest pole midagi, kui üldse ei meeldi. Aga kui keegi ütleb, et talle U2 raskelt meeldib, siis minu süda on 50% juba võidetud. Ok, 25%. Öelge veel, et olete loomasõber – noh, ütleme nii, et suht raske oleks mul siis teid vihata :D
U2 on minu lemmik olnud titest peale ehk 14aastaselt. Lindistasin Luksemburgi raadiost kassettmaki peale ja kuulasin nii oma teismelisevaevade kui rõõmude saateks. Sinuga ja sinuta ning Ma ikka pole veel leidnud mida otsin olid põhilised.
Sellepärast meeldib, et Bono hääl ühendab minu jaoks nii ülima paueri kui õrnuse. Laval tundub ta (ja ka bänd) alati olema 100%, nii muuseas tehtud kontserte pole ma juhtunud kuulama. On see siis turundustrikk või ei, aga mulle meeldib ka see, et Bono trügib uudistesse oma poliitiliste seisukohavõttude, mitte hotelliskandaalidega. Ma ei oska kommenteerida, kas ta võitleb alati õigete asjade eest aga vähemalt tundub, et tal on süda sees. Ning vähetähtis pole seegi, et Bono on kena meesterahvas…
Ja muidugi suur osa nende loomingust on imho geniaalne. Inimese iseenda otsingutest, armastusest, võitlusest. On nii tormilist rokki kui hinge käristavaid armastuslugusid.
Kui keegi tahab nendega tutvust teha, siis üks best of the best lugusid on minu jaoks kindlasti I have still found what I`m looking for
http://www.youtube.com/watch?v=vMGJ9idwGFU&NR=1
see on live Mehhikos aga laul ise algab alles 2.30 minutil.
Saate ju aru, et sellise kontserdi eest – kallis vanaema, anna andeks, ma enam ei müüks sind maha – mingi paar kuud vett ja leiba süüa poleks mingi probleem!
Leidsin U2 laulmas sama lugu ühes väikeses Harlemi kirikus koos neegrinaiste gospelkooriga, päris omapärane! Näe siin:
http://www.youtube.com/watch?v=Pr5Qv6By8r4&feature=related
Väga pauerirohke on Vertigo
http://www.youtube.com/watch?v=PaV5UCMsW-8 , minu lemmikoht on 2.40 peal.
Klassika on ka the One, Wih or Without You, The Pride, Where the streets have no names, Sunday Bloody Sunday jne.
Siin on Elevation, aga ma ei saa aru, miks see CSI jura siin ees on.
http://www.youtube.com/watch?v=LTanoGXa4-A&feature=related
Kõik lood muidugi pole asjad. Window in the skies või Beautiful Day on suht igavad poplaulukesed. Ja plaadidki pole vennad.
Aga oleks tore, kui keegi ka oma lemmikute koha pealt siinkohal midagi kostaks. Pange kommentaaridesse mõni oma best of the best link.
Ps. Kes õpetab mind videolinke panema, teen välja. Ma olen mitu korda yuutuubi kasutajaks üritanud regada, ei õnnestu.
Maria, kuula seda!
Tuesday, March 17, 2009
Posted by ritsik at 2:30 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
4 comments:
läksime HB-g paari With Or Without You - saatel, lauljaks Ewert Sundja
Siiamaani võtab jala võdisema kui lugu kuulen
U2 on on lahe ka selle poolest, et on tõesti indie-bänd, ehk siis teevad enda asja endale kuuluva plaadifirma alt. Pluss veel on nad väga põhimõttelised tegelased ja isiksused. HB ostis paar aastat tagasi nende suure ja pilte ning lugusid täis raamatu: "U2 by U2"
Ma kindlasti süvenen kunagi neisse lugudesse. Nüüd, aga läheb traumapunkti oma megapeavalule lahendust otsima. Hoidke pöialt!!
M.
mul olid nad noorpõlves suured lemmikud, koos Marillioni ja Fishiga. Kõik Fishi kontserdid, mis tol ajal olid, käisime ära, nagu ka Marillion kui ta lauluväljakul oli. Nüüdseks on kaks viimast autolemmikud, kuigi U2 ka pikkadel otsadel kuulan.
Kunagi leidsin kaltsukast pluusi äged apildi ja kirjaga "a woman needs a man, like a fish needs a bycycle", see oli rõõmupäev.
Mäletan end kogu oma puberteedihaleduses lebamas diivanil, klapid peas ja kuulamas W or W, pisarad tilkumas sest nii hirmus ilus oli:)
Fishi olen Rocksummeril näinud, vägev oli! Ja Pogues oli ka äge samal Summeril.
Post a Comment