Seoses massööri kriitikaga minu füsionoomia pihta ostsin vesivõimlemise 10korra kaardi.
Esimene kord oli maru igav. Sai niisama vees aeroobika moodi sahmitud, haigutasin ja ootasin, millal otsa saab. Treener armastas 90aastate hitikesi.
Ihu oli täielikus hämmingus talle osaks saanud kohtlemisest: loksutatakse vees siia-sinna, sunnitakse painutama ja hüplema. Lihased ei valutanud järgmisel päeval aga olid kuidagi ühtlaselt kanged.
Eilne treener tahtis hinge seest välja võtta, sa jeerum.
Vahtkummist hantlitega võimlemine tundub naljanumber aga kui seda 15 minutit järjest vees teha - basseinis kihises põlevatest kaloritest!
Päris imelik, et jõuharjutusi (kätele, jalgadele ja kerele) tehakse 40 minutit järjest ilma ainsagi lõdvestus- või venitusharjutuseta. Või vesi lõõgastab isegi ja pole vaja? Nii palju kui ma treenimisest tean, võiks ikka vähemalt sirutada pärast natuke.
Basseinist end vaikse vigina saatel kaldale hiivates on tunne nagu vaalal kuival maal..
Muzooniks oli Katrin Karisma koos Kaitseväega marsilaulud või midagi taolist.
Keha oli ikka veel üllatunud aga juba natuke rahul ka. Täiesti võimalik, et mul on küljelihased.
Pärast ei tahtnud isegi süüa. Uni tuli kell 22, oli pikk, pehme ja magus.
Vesika kiituseks võib öelda, et pärast taolist jõutreeningut kuival maal on tavaliselt treenimata kehal järgmisel päeval lihased ikka väga haiged, siis mul peale kerge kangeolemise pole suurt midagi viga.
Vesivõimlemas saavad käia ka paksud, isegi VÄGA paksud inimesed. Nii pakse inimesi pole ma üheski trennis varem näinud. Piidlesin võimalikult vargsi mõne proua hiiglaslikke kehaosasid ja mõtlesin, et tubli neist mitte alla anda ja trennis käia.
Loodetavasti ma ka ei anna alla.
Ps Kõige olulisem jäi ütlemata. Ma ei läinud sinna tegelikult mitte niivõrd pekki põletama vaid selja- ja jalavalust lahti saama. Peale üht massaazikorda sain palju väiksema valuga kõnnitud ja viimased päevad pole peaaegu üldse enam valutanud! Või, noh, võimalik, et lihaskanguse kõrvalt pole mahti teisi hädasid märgata :)
Pekipõletus marsiviiside saatel
Thursday, March 19, 2009
Posted by ritsik at 1:14 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
5 comments:
ma olen tähele pannud, et päris hästi aitab lihaskanguse vastu, kui pärast säärast trenni natuke aega mõnuleda mullivannis (või nad vist nimetavad seda massaaživanniks?). Oleneb muidugi, kas seal, kus trenn, on selline vann olemas...
neil on seal isegi infrapunasaun aga mulle saunad ei meeldi. Ja mullivann olla ka aga kuna ma ujulas olen ilma prillideta, siis ma ei näinud, kus too oli :D
kui lahe ritsikukene! Tollen mõtten iks hää, et liinan elat. Saad jalaga igal epoole mindud. Mul nii hää miil su üle! Tahaks ka sinuga koos käia seal!
mina käin ujulas prillidega. just sellepärast, et ma ei näe ju muidu :)
Auras olen kah tõsises ülekaalus daame märganud. Mis lisaks sellele, et paneb end kohe päris saledana tundma, tekitab ka küsimuse trenni efektiivsusest...
Aga üritus lõppeb siinmail küll venitusega. Tulevastele kultuuriuurijaile teema: vesivõimlus võrdlevalt Tartu- ja Pärnumail.
Ise käin tegelikult rohkem lihtsalt ujumas. Hommikuti odav ja saab minna endale sobival ajal. (Koos kontaktläätsedega, kuna muidu ei leia äkki basseini üles.)
Post a Comment