http://www.lootusefestival.org/
Selline suursündmus siis. Päris huvitav võib olla aga ma ma ei tea, kas minna v mitte.
Mulle isiklikult üliemotsionaalsed ameerika usumehed väga ei istu. Kunagi keskkoolitüdrukuna olid suured staadionikoosolekud hästi moes. Ma olin ka maru uudishimulik, tahtsin Jumala tiiva alla saada, et algaks uus ja täiesti murevaba elu… Aga alati pidin pettuma. Väljamaa jutlustajad tundusid nii eufoorilised ja tekitasid millegipärast süütunnet. Et miks sa idioot veel ometi kristlane pole. Või et kas sa ikka oled nii hea kristlane, nagu peab olema.
No võibolla ma oma plikaajuga lihtsalt ei jaganud matsu õieti. Ainukesed kristlastest tuttavad olid mu paar elusõnalastest klassiõde. Nendega koos käisin Albert Türnpud korra kuulamas TÜ spordihallis aga see tundus veel eriti võõras ja jube.
Siis käisin korra oma sõbra sõbra Priit Tammega teatris. Ja tont, Priit oli ikka nii hea kõnemees (ja ilus pikk poiss pealekauba :D ) ja kodutee oli piisavalt pikk, igatahes mingil hetkel said minul küsimused otsa, laiutasin käsi ja ütlesin- jah, ilmselt sul on õigus, mingi värk Jumalaga on olemas.
Aga läks veel palju aastaid, enne kui mul natuke usuelu moodi asi hakkas tekkima.
Vahel tundub, et olen friik. Lihtsalt, päris kurb on, kui pooled su sõbrad, 100% sugulasi ja 90% tuttavaid küll tolereerivad minu valikuid aga ei saa aru, mis häda mul on koguduses käia. Et on nii imelik uskuda millessegi, mis pole tõestatav, käega katsutav ega silmaga vaadatav.
Eile leidsin Lootuse festivali kohta veel sellise uudise
http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust/article.php?id=21270237
ja no vaikses hämmingus lugesin kommentaare. Oo, millised seisukohad… Kommentaaride lugemine on alati suur viga aga näe, ma ei õpi ka kunagi.
Samas kui teisi delfi uudiseid lugeda, siis tundub, et mis siin maailmas üldse normaalset on. Mõni läheb kirikusse, mõni läheb Tõehetke, mõni võtab relva ja sunnib teisigi oma õnnetu olemise eest maksma.
Äkki ongi delfi kommentaatorid normaalsed ja hoopis mina olen lollakas, aga noh, seni vähemalt kahjutu lollakas :D
Kahjutu lollakas
Tuesday, March 31, 2009
Posted by ritsik at 1:29 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
7 comments:
ma saan aru küll, miks sa käid koguduses ja mida usk Sulle annab. ja ses m6ttes on mul hea meel, et Sul selline tugi on. lihtsalt mina ei oska sellist abi kasutada.
kata
Mulle väga meeldib, kuidas Sa usu teemadel arutled. Mittekristlasena tekitavad äärmused (eufoorikud, fanaatikud jm kisendajad) minus õõva.
Sina kõneled usust... inimlikult. Sinu usk on kuidagi kaunis - see kõnetab.
Mina usun sellesse, et usuni tuleb areneda ja kasvada... nagu mõne hea raamatuni - aastate pärast loed ja aistid teisiti, sügavamalt.
Alateadlikult usume ju kõik, ent ei söanda või ei oska seda sildistada.
priit on ikka endiselt ilus pikk poiss :) ja ilus pikk naine ka tal ja :D
Kata, ma ju rääkisin, kuidas saab kasutada:)
Metsapiiga, armsasti öeldud, aitäh.. täitsa võimalik, et tuleb ise usuni areneda aga mõni inimene väidab väga valju häälega, et tema ei usu midagi peale iseenda ja ei hakka kah. Mõni inimene tuleb usu juurde läbi väga ränkade isiklike katsumuste, sellist asja ka ei tahaks nagu kellelegi soovida. Samas mõni jälle kaotab katsumustes Jumala silmist.
Suslik... ma vahel olen natuke nukker olnud, et nii lühike olen :D
mhmh, eks ma ju vahel püüan ka.
mäletad, millest meil tookord msn-s jutt algas?
ma leidsin nüüd ühe teise versiooni sellest Nick Cave loost:
http://www.youtube.com/watch?v=FG0-cncMpt8&feature=related
ehk sobiks meie jutuajamise kokkuv6tteks see jupike sealt loost:
but I believe in love
and I know you do too.
vahel aitab inimlikust abist ka. kahju ainult, et mitte alati.
kata
eufoorikud, fanaatikud jm kisendajad tekitavad minuski õõva, kuigi peaksin vist kristlane olema
üks tuttav usuvend ütles, et pole ma mingi tõsine kristlane kui mulle ei meeldi valjult välja öelda usualaseid asju ja teiste vali palvetamine mind häirib
mulle meeldib rääkida oma Jumalaga omas toas omaette oma mõtetes
ja ma arvan, et ta kuuleb mind ka siis kui ma ei karju
mindki kutsuti sinna festivalile
aga ma vist ei lähe
kas Jumal saadab mu lapsed kooli ja annab neile süüa ja hoiab koldes tule kui mina mööda ilma leegin teda ülistades
kui inimene ennast ise ei aita ei aita JUmal ka
või olen mina ka lollakas?!
Maikuus on hea soe, pole kollet vaja kütta, koolivaheaeg on ukse ees ja pealegi nädalavahetus, lapsed võib kaasa võtta :)
Ikka peab ise ka ennast aitama, lihtsalt vahel ei suuda ilma Jumalata kuidagi rea peale saada.
Ja lapsed ja kodu on muidugi väga tähtsad. Ülistada saab kodus pliidi ees suppi keetes ka.
Aga tundub, et festival tuleb uhke, tegelikult võiks endale lubada kasvõi ühe päevakese.
Et näeks ja tunneks, et sinusarnaseid friike on Eestis veel teisigi. Ja kümnetuhandekesi ülistada ... võimas! Nagu kristlaste laulupidu, arvas Enn Auksmann.
Post a Comment