Eile juhtus mulle näppu pakk vanu kirju. No ikka päris vanu. Mitu korda olen tahtnud neid minema visata aga lõpuks ikka pole raatsind. Ja hea ongi!
Lugesin, naersin, muigasin, imestasin, isegi pisara poetasin...
"aga see jutt, et ma uhkeks olen läinud, ja ei viitsi sellepärast suhelda, on küll puht pullikaka, mul polegi nii palju sõpru, et neid niisama lihtsalt võiks unustada!"
(väga armas ülikoolisõber, kes pole nüüdseks endast aasta otsa märku andnud)
"Meil käis Nääri vana ka ja küll oli siis pärast kinkide ümber sebimist! Näri vana ei olnut ainult vana emaga rahul sest tema ju ei teadnud salmi. Ja isaga, sest teda pole kunagi kodus kui Näärivana käip."
(Kiri mu 7-aastaselt tädipojalt, kes nüüd on 25-aastane:) )
"Meie klassist esinevad kevadkontserdil Airi, Piia, Argo ja Einar. Vaata, et sa siis ikka peo ajaks terveks saad! Eesti keeles loe lk 27-28 ja loodusõpetuses tv harjutused 87-89."
(Minu esimese klassi klassijuhataja, ehk siis 27 aastat vana kiri)
"Mina ootan sinu kirju loomulikult alati. Püüan vastada sinu küsimusdele nüüd. ------------- Aga omakorda küsin sinult: Mida sa sõpruse puhul kõige tähtsamaks pead? Ja kuidas sa suhtud seksi?"
(kirjasõber vanglast)
"Tere vasak jalg, siin parem jalg! Või siis sina maal juba pruun nagu punanahk! Mul nii igav linnas, tule juba tagasi! "
(pinginaaber, armas pinginaaber:) )
"Millest selline sinu hääletoon meie viimasel kohtumisel? Ma hoiatan sind: minu peal ära hakka oma tujusid välja elama!"
(minu esimene armastus, kes osutus s..peaks loomulikult)
"Nii külm on korter ilma sinuta ja tühi... Kuidagi ei saa töö pärast Tartusse ka niipea aga mis teha. Õpi kenasti ja ära päevikust lehti välja tõmba, kontrollin!!!"
(meheraasuke, kui me alles kurameerisime, mina käisin ülikoolis)
"Aga mina puhkasin sel suvel Jalta lähedal koos sõbranna perega. Päevitasime ja käisime kalal ja lõbutsesime väga hästi. Kuidas sina oma suvevaheaja veetsid?"
(kirjasõber Irina Leningradist, Admiralskaja tänavalt)
Ja nii edasi...
vanad kirjad
Thursday, September 06, 2007
Posted by ritsik at 1:21 PM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comments:
Vägev.. mul oli omal ajal ka päris palju kirjasõpru.
Parim lugu kirjasõbraga oli see, et üks neist elas seal talus kus minu vanaema sündis. Kuidagi täiesti juhuslikult sattusime kirjutama. Ja vanaema teadis natuke seda pere.
Aga kirjasõbrad leidsin endale kas Meie Meelest või Säde lehest. Viimases nimes pole kindel. Aga Meie Meele lugeja olin ma pidev.
Post a Comment