Huvitav mis õigusega inimene otsustab, kuidas asjad looduses olema peaksid?
?
Mõtlen südametunnistuse kriipides oma nurga lesivat õnnetut palavikus koera vaadates.
Viisime ta täna loomaarstile opile ja kutsikaid meie koerapreilil edaspidi oodata ei tule. Ma saan täie mõistusega aru, et see oli vajalik samm, sest meie kandis tilpneb vabapidamisel ringi kümnete kaupa koeri, kes sobival ajal kindlasti uksest ja aknast sisse murraks ja meie leedile tihi ära teeks. Vaadates neid pulstunud tüüpe, ei teki vähimatki tahtmist proovida, et kujuta ette, kutsikad, nii tore.. Varjupaigad on koeri täis ja igavene risk on krantsikutsikatele üritada head kodu leida.
Aga ikkagi...
Rikkusin ära tema loodusliku programmi
Noh ja kassiga olin ju ka mina see õel mutt, ses otsustas käe ette panna elurõõmudele. Tegelt see oli otsene vajadus juba, sest oma pulmapidudest tulles haises ta kui viimne tõhk ja nii ka kõik meie tugitoolid ja vaibad. Lisaks ise porine ja verine...
T ütles, et tema sellesse end ei sega (noh, mehed hoiavad kokku eksju) ja ikka olin mina see, kes Vedru korvis arstile viis ja ilma munadeta tagasi tõi.
Hästi mõjus! Nüüd on mõnus säravpuhta kasukaga kaisuloom...
Aga ikkagi..
kuidas ma toorelt sekkusin looduse loomulikku funktsioneerimisse
Friday, September 21, 2007
Posted by ritsik at 1:12 PM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Kui ma kunagi üleüldse millegagi saan olla ühel nõul Savisaarega siis just koduloomade steriliseerimise teemal. Ma olen selle asja pooldaja oma südames. Kui ikka tõesti pole sul tõukoer või kass, siis mis mõtet on oma looma ja iseennast piinata jooksuaegadega ja kõigega mis sellega kaasneb. Kui sul ikka pole plaanis kasulapsi saada ja neile kõigile uusi vanemaid otsida siis pead sa selle ära hoidma. Kui mu üks muidu vägagi mõistlik sõbranna rääkis, et nende pere kassipojad lähevad järjekordselt merekooli kui ma ühte endale ei võta, olin ma kuri. Esiteks on mul kaks kassi. Mõlemad pärit hoiukodust. Üks on juba steriliseeritud ja teine sama teed minemas. Rääkisin sõbrannale ka, et see pole tegelikult midagi hirmsat ja muret on tõesti loomakesega palju vähem. Kahjuks pidas ta seda looma suhtes väga jõhkraks tegutsemiseks. Kuid kassipoegade merekooli saatmine pole siis seda???
Tegelikult oli see minu lapsepõlve lahutamatu osa, et otsiti üles pesakond kassipoegi ja saadeti nad merekooli. Siis oli see maal vanaema juures, kuidagi elu loomulik käik. Kuid nüüd kui seda kõike saab vältida siis ma parem väldiks seda iga vahendiga.
Ahjaa!! Kuidas Lotte ennast tunneb praegu?
Lotte on ikka teistmoodi, vedeleb madratsil aga olla on vist juba parem, sööb ja jalutab ringi.
Tegelikult jooksuajad kulgevad loomadel erinevalt, mõni on suht "frigiid" ja ei tekita erilisi probleeme, teine aga pöörab täiesti ära ja teeb kogu perel elu põrguks. No ma ei tea, kuidas meie koeral oleks olnud.. lihtsalt lähtusin sellest, et kutsikaid me ei soovi ja "merekooli" variant oleks vastuvõetamatu. Koeri on maailmas ju küll ja veel ja vaevalt Lotte isegi aru sai, mis temaga tehti. lihtsalt ebameeldiv oli looma elust selline loomulik asi jõuga välja jätta.
Post a Comment