haa!
mina küll mitte :D
Mu hea tuttav sai eile neljanda lapsukese, pisikese poisi. Nüüd on veel E-l jäänud ühele poole saada.
Tuli lihtsalt meelde, kuidas mina sain Mihkli. Samal õhtul oli meil naiste kodugrupp. Helistasin haiglast, et mina täna ei tule, tähtis asi :D
Oi sõbrad olid elevil! Kadri helistas tagasi pärast ja pakkus, et tahad, palvetame koos. Naised kõik palvetasid niikuinii kambaga. Ämmakas veel pahandas, et misjaoks sõbrad segavad sellisel ajal. Aga see aitas!
Mees oli ka abiks. Väga hea oli temast kõigest jõust kinni hoida.
Selleks ajaks, kui naistekas läbi sai, oli Mihkel juba valmis!
Kõige kergem lapsesaamine (igas mõttes) kolmest oli Miku. Juba tunnike peale sündi olin ma valmis omal jalal koju minema, kui oleks võinud.
Titandust ma taga ei igatse. Liiga vana olen, mulle meeldib öösiti magada ja see, et lapsed saavad aru, mis neist tahetakse ja vastupidi. Juba Katit oodates mõtlesin, et lapsed võiksid saabuda posti teel, umbes aasta vanusena, kasutamismanuaal karbis, vedelikuvahetussüsteemid reguleeritud ja taimer küljes :)
Aga teiste titad on küll armsad.
Jõudu titeootajatele ja titemammadele!
sünnitama sünnitama :)
Saturday, June 05, 2010
Posted by ritsik at 1:22 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comments:
Ehh, jagan täielikult seda isiklikumat osa jutust. Kohati tunnen juba praegu, et kolmeaastase intensiivsus olemises on ikka hullult väsitav.
Aga teisalt, kui suured oma sõpsidega kusagil ringi tiirutavad (noh, õnneks veel rattal ja kodu lähedal) von muidugi tore tunne, et näed, üks on veel väike ja minu juures.
Post a Comment