Vahelduv pilvisus vihmahoogudega

Ma väsisin päris ära neist pikkadest pühadest. Külalistest, grillimisest, vihmast, kõigest.
Täna tööl ka ei ole õiget vunki. Teemad ei inspireeri ja pea kumiseb.
Need jaanid olid kuidagi teistmoodi, eemalolevalt. Kuigi vanemad olid siin ja lapsed säutsusid ja tegevust nagu oli... Tuld sai tehtud kaks päeva jutti, korvpallirõngas pandi üles ja noolemäng ka.
Ilmselt on minu vaimu eiteakus hõljumise põhjus raamat "Toscana päikese all". Kuigi ma jään pidevalt tolle raamatu taha magama, tundub sealne elu nii tõeline ja värvikas, täis toidulõhnu, vana maja hääli, päikesevalgust terrasside, oliivisalude ja ajaloost läbiimbunud linnakeste ümber ja kohal.

Helistasin ammu kokkulepitud lapsehoidjaneiu emale, et kas varsti tuleb tüdruk tööle. Ooo, ütles neiu ema. Me läheme nüüd nädalaks Hiiumaale, ja siis vist nädalaks Soome, ja siis tuleb Viljandi Folk aga pärast seda jah ta saab küll tulla.
Ahah. Tore, ma ka nüüd siis tean. Just need kolm nädalat, kui mul kõige rohkem hoidjat vaja on:( Pean hakkama nüüd sebima ja vaatama, mida edasi teha.
Üks inimene ütles, et tema maksab hoidjale 20-25 krooni tund, teine, et 40. Tuttav neiu ütles, et ah, 100 krooni päev ja okei.
A küll kuidagi ikka saab.