tänasest ja kunagisest ja maikuust

Head sõbrapäeva kõigile!
Kuna sina viimati sõbrale otsa vaatasid? Jajah, otsa vaatasid, koos kooki haukasid või linnavahel kooserdasid?
Ma olen sõbrana paras rämps, sest kunagi pole mul vabu õhtuid ega peaegu kunagi vabu õhtupoolikuid, ega vaba raha rõõmsaks kulutamiseks ega alati ka head tuju teistele jagamiseks. No kes mind sellisena sallib, jaksu nondele :)

Ükshommik ärkasin liiga vara üles, sest olin näinud unes oma kunagist sõpra Sookolli. Nukrutsesin jupp aega. Tavaliselt mul ei ole kahju endistest sõpradest, kellega enam sidet pole, aga temast on. Sookoll oli minust poole suurem ja tugevam, kallistas hinge kinni, ajas naerma, mängis kitarri, jaksas hommikuni üleval olla ja tundide viisi matkata.
Naissõpru on mul mitu ja häid. Kallistused neile!
Aga meessõpradega on viletsasti juba kaua aega. Mul ülikooli ajal oli küll. Aga nii kui pereelu hakkas, kas mul või neil, sai läbi kõik. Kussa saad sõbraga kokku, kui tollel proua manu kiire või laps tilpneb kaenlas. Mu mehe sõbrad pole ka mu sõbrad. Kussa hakkad mehe sõpra oma juttudega teise lauaotsa vedama, neil oma teemad pooleli. Mu sõbrannade mehed pole samuti mu sõbrad. Kui ma saan tüdrukutega kokku, siis meil ju jälle omad asjad jutustada, meestel pole sinna asja.
Et siis olengi meesõbratu. Kahju!

Ülikooli ajal oli hea lihtne. Helistasid, said kokku, tegid möllu. Mul on alati rohkem meessõpru olnud kui kavalere, sest ma ei oska flirtida. Aga on palju armsaid mälestusi. Kuidas suured karvased bioloogipoisid Sookoll ja Wanur ja füüsik Professor istusid mu köögilaua ääres ja vohmisid pannkooke odava veini saatel, või vedelesime Kata juures pimeda ööni aias, pleedidesse mässituna, vaatasime tähti, või kuulasime hommikuni Võrtsjärve ääres Indreku suvilas Metallicat, või kuidas me Indreku ja Matiga võitsime Verevi baaris diskotantsu auhinna :) või kuidas me sõitsime rongiga Taevaskotta ja pidasime seal piknikku...
Nojah. Oli nii. Nüüd on teistpitte...

Eile käisin Kataga gildis jälle. Me oleme sõltlased vist., Tema tegi mulle kingiks laheda käevõru ja mina Krissule paberist märgi. Õhtul töötas minu pool nukuvabrik.
Täna panin suusad alla ja üritasin jõe peal sõita ja isegi pervest alla lasta. Lapsed kelgutasid niisama. Väga mõnus, terveks õhtuks oli energia laes.

Mul on proble ka. Leivad jäävad seest vedelad :(
Juuretis möllab kenasti, vormis kerkivad hästi ja ahjus näevad nunnud välja aga seest on nätsked, kui mitte püdelad ja seismisega ka ei lähe kõvemaks. Kahesajaga tund on ahjus, nagu alati. Juba teist korda! Mul oli varem ka ükskord nii ja siis ei saanudki enam asja, lõppes mul leivategu ära. Kuni uue juuretise sain.

Meie hea uudis on see, et Krissu sõidab maikuus nädalaks tasuta reisile Türki! Tema tubli bioloogiaõps kirjutas projekti ja sai raha. Keskkonnateemaline rahvusvaheline seltskond lapsi koguneb Istambuli ja uurib loodust.
Meie koolist sai minna kaks looduskallakuga klassi last ja üks neist on Krissu. Elatakse peredes. Nii põnev! Laps oli muidugi ekstaasis. Õnneks inglise keelega on tal ok ja võõraid inimesi ei karda.
Oktoobris aga saabub sama seltskond uurima Eestimaa loodust ja meie perre tuleb siis nädalaks elama pisike türklane :) Mees siin juba uurib, mis kursiga Türgi raha on ja palju lapsele taskuraha kaasa koguda ja mina unistan, kuidas me türklasteperega vennastume ja edaspidi suvepuhkuseid Türgis veedame...
No saab näha. Loodame, et saab tore olema lapsukesel, meil on kõigil nii hea meel tema suure võimaluse üle.