küsitluse tulemused

Giovanni Boccaccio, "Dekameron"

"Kes ei teaks, et inimestele on vein Cinciglione, Scolajo ja paljude teiste arvates väga hea asi, kuid kahjulik sellele, kes palavikus on? Kas me hakkame nüüd ütlema, et vein on halb, kuna ta on kahjulik neile, kes palavikus viibivad?
Kes ei teaks, et tuli on surelikele väga kasulik ja koguni hädatarvilik? Kas me hakkame nüüd ütlema, et tuli on halb, sest ta põletab maju, külasid ja linnu? Ka relvad kaitsevad neid, kes tahavad rahus elada, ja ometi toovad nad sageli inimestele surma; iseenesest pole nad kahjulikud, küll on aga nad seda inimeste tõttu, kes neid kurjasti tarvitavad.
Rikutud aruga inimene ei mõista ühtki sõna kainelt ja nagu tal mingit kasu pole sündsatest sõnadest, nõnda saavad sõnad, mis ehk päris sündsad pole, õige aruga inimest sama vähe määrida kui pori päikesekiiri või maa peal olev mustus taevailu. Millised raamatud, millised sõnad, millised tähed on pühamad, üllamad, auväärsemad kui pühakiri? Kuid eks ole olnud küllalt neid, kes seda valesti tõlgitsedes ennast ja teisi hukatusse on viinud? Iga asi iseenesest on millekski kõlblik, kuid halva tarvitamise juures võib ta paljudele kahju tuua."

Tänud Angelale, kes luges raamatut ja viitsis ümber trükkida.

Niisiis 17 vastanust
4 ehk 23,5 % ei usu Jumalat, usuvad vaid iseennast või üldse mitte midagi.
4 ehk 23,5 % usuvad midagi, mis iganes see on- loodust, kõrgemat teadvust jne.
8 ehk 47 % usuvad Jumalat
ja 1 vastus on ebaselge, vist pigem ei kui jaa.

Eestlased pidid maailma üks ateistlikumaid rahvaid olema. Arvan, et minu blogi loeb keskmiselt rohkem kristlasi, sellep ka 47 % jah-vastuseid.

Ma kuskil 15 aastat tagasi olin selles jumala-värgis väga kahevahel. Küll ma kaklesin sellega! Aina kemplesin Jumalaga, et kussa siis oled, kui sind vaja on ja miks sa ei tee, mis ma tahan, miks sa ei räägi minuga, ja üleüldse, Maa peal ei mingit korda, häbiasi, kui Sina selle kupatuse autor oled :D
Jumal ei kostnud midagi. Võibolla muigas pihku...

Kirikusse sattumine ei lahenda ega muuda tavaliselt midagi. Kuigi- mul on sõber, kes astus suvaliselt kiriku uksest sisse teenistusele, murekoormast vastu maad, kõik arstid, psühholoogid, nõiad ja posimised ära proovitud ja ei midagi. Läks, sai päästetud, tuli uksest välja ja lausa hõljus. Uus inimene, plaks. Ei saa ju nii olla.. aga näe sai! Muidugi tuli ka temal edaspidi oma võitlused maha pidada aga tema elu sai siiski muudetud esimese korraga.
Ja mul on kaks sõpra, kes on oma muredega püüdnud kirikust abi saada aga neid koheldi nii, et nad aastateks said antipaatia kõikide kiriklike värkide suhtes.
Ja mul on kaks sõpra, kes olid täiesti probleemitud ja häppid noored, sattusid käsikäes taas suvalisele teenistusele, said mingi aja pärast päästetud ja elavad aastaid endiselt rõõmsalt ja kenasti.
Pole mingit ühte valemit või põhjust.

Ps. Sain alles siis Temaga jutule, kui loobusin kärkimast ja püüdsin rääkida, nagu räägitakse kellegagi tuttavaks saada soovides.
Ilma kirikuta võib ka jutule saada.

Olen vist varem siin kirjutanud, et see on nagu tuulega. Inimene, kes on alati elanud paksus metsas, ei tea ehk, mis on tuul. Ta võib näha kõrgeid puulatvu kõikumas ja arvab, et ju puud ise kõiguvad, ju puulehed niisama iseenesest ringi lendavad. Minul siin all ju ei juhtu midagi. Tuult ei saa näha, okei - kuulda ja tunda saab. Aga sa pead selleks metsast välja minema. Mine mäe otsa ja tuul on nii kõva, et võib pikali puhuda!

Kell on pool 3 öösel. A mul hakkas puhkus, ma võin seda endale lubada :)