Koolitants oli sinnamaale üliäge, kuni auhindamine hakkas.
Ma lolli peaga jäin istuma ühe tublima tantsukollektiivi keskmesse. Ja nad võitsid umbes neli auhinda.
Olen mina nii mõndagi kuulnud ja näinud aga selliseid detsibelle pole kõrvad varem taluma veel pidanud. Ütleks, et nii Eesti otsib superstaari publiku lapsekisa kui noortebändide Proovika ergutushüüded tundusivad linnuvidinana koolitantsija-piigade noortest kõridest paiskuva röökimise kõrval.
Ma olen ilmselt nagu pensionär, kes on unustanud, mis tunne on teismeline olla. Kõrvalt vaadates peaks tunne olema umbes selline, nagu peale kolmandat klaasi veini.
Kurdistunult ja valutavate jalgadega kell 21.30 koju jõudes leidsin omaenda lapsukesed köögilaua ääres tuletikkudest maju ehitamas. Nad olid unustanud nõud pesta, lauda koristada, vannis käia, rattad kuuri panna, nad ei olnud leidnud külmkapist makaronisalatit ega tarbinud tatart aga nälga polnud end jätnud- otsas olid kõik juustud, vorstid ja terve vahvlitort.
Pugesin teetassiga voodisse ja keeldusin lastega igasugusest suhtlusest. Nõudevirna poole mitte ei vaadanudki.
Hommikul andsin teada, et õhtul tuleb perekondlik nõupidamine. Ma tahaks ka nädalavahetusel äkki raamatut lugeda või niisama jalutamas käia. Seekordsel weekendil ei õnnestunud mul selleks tunnikestki leida.
Ps. Ehmatasin just praegu end kaameks telefoniarvet nähes. Kuidas on võimalik poisil tekitada 103 sõnumit hinnaga 190 krooni??? Püha müristus!!! See on mingi arvutivärk ilmselt.
Ps. ps. Kuidas on võimalik, et Baltimaade suurimas Maximas on saadaval täpselt neli rattakiivrit, millest ainuke lapsele pähemahtuv maksis üle 400 krooni? Ostmata jätta ei saanud, sest täna on mingi rattavõistlus...
Aga Koolitants, jah, oli üliäge…
(eemaldub palderjanipudelit otsima)
20
Monday, April 20, 2009
Posted by ritsik at 12:44 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
6 comments:
är rüüku latsi pääle. Vaat kus asi, endal ka vahel jäävad nõud pesemata. Ja nõudemasin (kasutatult saad ka odavamalt) kuluks sulle ära :)
Mul kui vettki siin majas sees veel polnud, noh, kaevust vinnasime, sis kah , kõikaig oll hätä et nõud mõskmalda. Noid kogunes ja kogunes-viimaks tõin saunast plekkvanni (tead noid vanaaolisi) ja vinnasin nõud õue vanni panin tiigiveega likku päevaks ajaks. Nagu mustlaslaager oli õue pääl :) Aga näed - ära sain pestud.
Ma oleks kah pigem vahvlitordiga maiustanud, noh, makaronisalatit oleksin ka kindlalt söönud :)
oi meil olid pesemata nõud põhiliseks tüliõunaks ja tihelioleku allikaks ajal enne nõudepesumasinat :) see on jah väegade kasulik ja vajalik aparaat.
A mul ei mahu kööki mingi valemiga nõudepesumasin. Ja mul pole nii palju nõusidki, et masin täis laduda.
jah, ma olen Põrgukiziga sama meelt :)
Karin, kui minu kööki mahtus nõudepesumasin, mahub sinu omasse ammugi! SA LIHTSALT EI SUUDA ETTEKUJUTADA kui hea asi see on!!!! kahju, et neid laenutada ei saa. saaksid proovida ja eluilmaski enam poleks ilma nõus elama!
ps. mul siin tüüp tuunib teksti. vabandust!
Mul on ühes seinas aken, teises pliidikolakas, kolmandat seina polegi ja viimasesse seina mahutavad end külmkapp, kapp, pliit ja kraan.
Ei ma ei taha masinat.
Minu probleem on pigem hetkel see, et ma ei suuda oma lapsi panna iseseisvalt toimima. Okei, küll need nõud ka pestud saavad aga ma tahaks, et nad suudaksid ise söögi soojaks teha, mitte kappi võileivakraamist tühjendada.
Et nad suudaksid ilma minu taganttogimiseta oma riided ja jalanõud üle vaadata, panna mustad asjad pessu.
Et nad suudaksid oma kooliasju õigel ajal ajada, mitte et kell 22 meenub, et ruuduline vihik sai täis.
See kõik on kasvatuse viga, ma olen ilmselt liiga ette-taha neid nunnutanud.
Post a Comment