kukk boa kõhus ja surnud koer

Oli vaja mul õhtul poes SLÕ esikaant vaadata! Oli mul vaja Reporterist seda lollakat klippi vaadata sellest õnnetust surnuksnälginud koerast ja tema ilmselt ajukahjustusega perenaisest.
Meelerahu läinud :(
Ma olen ilmselt natuke kiiksuga, sest ma juba pisikese kidura koolitüdrukuna tormasin ükskõik kui suurtele poistele kallale, kes kasse või koeri kiusasid. Ükskord lõi koerajuss selle peale mulle hambad säärde...
A ma neist naabritest ei saa ka aru. Kui sul kuu aega koer ulub ja niuksub kõrvalkorteris, siis ei võeta midagi ette, alles siis kui laibahaisu hakkab tulemà?
Koera perenaisest ei oska ma midagi arvata. Nagu ei oska ma midagi arvata lapsepeksjatest või vägistajatest. "Neil pole lihtsalt mõistust," arvas Miku. Arvan, et mõistus on olemas aga süda on puudu. Ja seda viga juba remontida ei saa.
Loomulikult on värdjaks kasvamisel mingid põhjused. Karm lapseiga... Mis iganes.

Aasta aega tagasi korraldasin koos sõbraga väikese abiaktsiooni, kogusime riideid ja lasteasju ühele perele, kus suht asotsiaalsed vanemad. Ma loomulikult teadsin, et see kõik ei tähenda tegelt midagi. Ei lahenda probleemi.
Pere kolis linna ja varsti kuulsin neist kõikidelt oma tuttavatelt sotsiaaltööga tegelevatelt isikutelt. Päris koledaid asju kuulsin. Viiest lapsest kaks vanemat püüti kodust ära saata internaati aga on kuulda, et neil ei lähe seal kuigi hästi.
Nad on juba ilmselt kahjustatud psüühikaga, öeldi mulle.
Kolmel väiksemal aga pidavat ikka veel silmad särama. Viimati otsiti neile kasuperet.

Ma tundsin kaua aega lihtsalt suurt viha nende laste ema vastu, kõige selle põhjal, mida ma kuulsin. Kuidas ta võib, mis õigusega saab üks ema oma lastele nii teha!
Rääkisin sellest ühele rootsi sotsiaaltöötajale, kes suvel siin riskilastega tegelemas käis.
Jenny on fantast mutt, ma kirjutasin temast loo kah.
Aastaid elas ta tänavatel, talle said osaks kõikvõimalikud alandused, ärakasutamised ja vägivald. 16aastaselt ta lapsendati ning järgnes mingi 10 aastat psühhiaatreid, psühholooge ja teraapiaid. Ja Jumal.
Uskumatu, aga Jenny sai oma minevikust lahti! Praegu töötab ta just selliste lastega, nagu ta ise oli. Kasvatas veel kaks aastat nelja mustanahalist poissi kasulastena.
No ja ma küsisn, kuidas ta suudab mitte tunda sügavat viha ja põlgust oma klientideks olevate laste vanemate vastu.
Need inimesed ei olegi oma elus tundnud midagi muud peale viha, põlguse ja ükskõiksuse, ütles Jenny. Nende vanemad kohtlesid neid nii, nemad kohtlevad nõnda oma lapsi ja see on surnud ring, kui lapsi sellest välja ei kista.

Mina võin siin blogiskis vahutada maailma kitsaskohtadest niipalju kui kulub, kasu ei sünni sellest essugi. Pahad inimesed heaks ei hakka ja mina ei oska/jõua/taha? midagi teha, et pahategusid ilmas vähemaks jääks.
Ja jutt väikesest eateost igas päevas ei ole tõsiselt võetav.
Ma olin jah täna abivalmis:
sõbranne helistas ja palus mul otsida üles Minizoo pealik, kuna sõbranne ema kukk olla jäänud põduraks ja kuna kellestki kodus tema mõrvajat ei ole, tahetakse ta Minizoo boadele eineks annetada! Leidsin kontakti, helistasin.. rahu kukevanamehele..

A loomapiinajatele andke molli, kui näete! Väga ebakristlik aga mina paremaid lahendusi hetkel ei näe.