ööseks juhe seinast välja

Öösel kella kahest neljani on kõige lollim aeg ärgata.
Kella kaheks on läbi ka kõige põnevam raamat või film ning muud vooditegevused ka. Ja õnneks pole ma lüpsja ega pagar, et peaks tõusma kell neli. Kahest neljani sureb öösiti kõige rohkem inimesi, millegipärast jäävad kell 1-2 haigeks lapsed. Kõriturse ja oksendamised algavad vähemalt minu lastel punktipealt kell 2 öösel.
Sel imelikul ajal on sügav uni ja ärkamiseks vaid kaks põhjust: pissihäda või halb unenägu.
Mind äratas eile öösel pissile küsiv laps ja iseenda hirmuuni. Teema oli kümneid korda läbinähtud - mina põgenen pahade eest (seekord päästsin väikest isepäist printsessi), lukustan enda järel aina uusi uksi ja pahad, röövlid, sõdurid vms lõhuvad järjest need uksed maha ning jõuavad juba kannule. Siis ma unes libisen neist mööda ja pistan mööda tänavaid punuma (seekord siis printsess- kes oli vahepeal Katiks muutunud- kaenlas). Tavaliselt pääsen.
Ainult ükskord leidsin unes seda julgust, et astusin röövlitele vastu ja viskasin nad aknast välja nagu Pipi.
Ma ei tea, mille eest need põgenemised unes toimuvad, ja mis on see alateadvuse koll, mis mind tegelikult taga ajab. Tahaks teada. Kolli laiaks lüüa.
Teine õuduteema on vee ületamine. Jõgi või porine meri, kõikuv, libe, piireteta või jõe keskel vette kaduv sild, mille pean ületama , vahel ujuma, vahel ronima. Huhh...
Ja üleuldse, tööteemad külastavad mind viimasel ajal öösiti. Kas teen intervjuud, olen tööl vms. Jube väsitav. Kusjuures ei ole tööl suurt stressi ega midagi, keegi ei sõima, tähtajad on täidetud, kõik ok. Õhtul kodus ei mõtle ma tööle üldse. MIKS, tont, ma siis ei saa ööseks juhet seinast välja endal tõmmata? Hommikul ärkan ja olen unenägudest puruväsinud.
Jajah, nii see läbipõlemine algab, teadis Kata. No aga mida ma sinna teha saan?
Äkki keegi teab nõu?