lumi sadas alla

Lumi sadas tegelt juba laupäeval maha. Nii suur rõõm oli! Tõeliselt hea ja ilus õues olla. Tänaseks on siis see imeollus maas olnud juba mitu päeva ja nigu jahe on hakanud....
Eile jõudsin koju kell pool seitse, hingeldavana, toidukott käe otsas kõlkumas. Pidin tegema vaatlust õhtul. No ja kuna issi oli tööl, tõi krissu õe lastaiast koju aga muude asjadega jäävad nad hätta. Helistavad siis mulle kell kuus: emme! meil on külm, kõht on tühi ja külmkapp on tühi!!!!
Kappangi siis läbi pimeda õhtu kodu poole juhendades telefoni teel, et kui külm on, pugege ometi teki alla ja vaadake videot. Hea meel, et tööpäev läbi, samas süda rahulolematu, et peab see elu kõik just niimoodi käima.... Küsisin siis pärast laste käest, et kumba te tahate, kas tööl käivat ema, kes teenib mõnusalt pappi mõnusate asjade ostmiseks või ema, kes kenasti iga päev lapsi sooja toa ja supiga ootab? Ee, mõlemat tahaks, arvati selle peale.
Täna ka upun töösse ja püüan blogeerimisega seda ebameeldivat momenti edasi lükata. Peale tööd pean jälle minema ühele kohtumisele kell 5, õnneks on issi kodus. Seega tuba on soe ja suppi suudavad nad ehk ka ise ära soojendada.
Kuid siiski- maeitea kas mina olen mingi eriline äpu, kes ei oska tööd ja peret ühendada vä?
Kati siin köhib mitu päeva aga olen teda vastutustundetu emana lasteaedikusse tirinud, sest mees on tööl ja artiklid on vaja kindlateks päevadeks ära teha igal juhul. Niiet annan talle homöpaatilisi tablette, näen rõõmuga et mõjub ja samas loodan salakesi, et äkki saab sinist lehte võtta... aga mitte enne homset..
täielik kahestumine.
Pidime täna tööl puhkusegraafikud kirja panema, mul alles augustis ja see tundub kümnete aastate kaugusel olevat:(
Varsti on sõbra- ja vastlapäevad, siis juba vabariigi aastapäev. veits vaheldust vähemalt.