Pidu hakkab, pidu hakkab…

Küll on kahju, et ühe tubli maanaise blogi on kinnine ja te ei saa lugeda, kuidas suure peo jaoks küüritakse külakeskust läikima, koolipoisid harjutavad oma bändiga lugusid, üks prouakene õmbleb lastele punasest riidest kommikotte, teine otsib küla pealt salatikausse ja muid nõusid kokku, kolmas lubab küpsetada 15 leiba ja neljas koorida 250 kartulit. Ma tahaksin ka seal olla! Linnas nii asjad ei käi..

Paljud inimesed ei armasta pidusid. Peab end tuunima, tüütute inimestega suhtlema, tihti on programm igav või siis hakatakse suure isuga jooma ja asi läheb üldse käest ära. Iseenesest on aga peod nii vahvad. Kui suudad endasse õige meeleolu valida, on kõik hästi.
Viinaviskamispeolt on tähtis õigel ajal ära minna. Ametlik programm saab läbi, näed huvitavamad inimmuutumised kahe tunniga ära, sööd kõhu täis ja vudivekk. Nii jääb viltu lipsuga kavaleriga valsituiamine ja rosoljekausis tukkuvate inimeste vaatamine ära. Samas - kui ei saa ära minna, siis mingi kell 2 –5 öösel võib sellistel üritustel saabuda hoopis uus hingamine ja võid avastada end mõne inimesega kuud vaatamast ja filosofeerimast, veinipudel käib käest kätte ja juhtmega õue veetud makk üürgab eriti tähenduslikku mussi.
Pidulikel vastuvõttudelgi võib end hästi tunda. Ilusaid riideid on ilmselt vaja selleks. Mina end vahtu kloppida ei mõista ja mõni läikiv pluus on ülim, mille selga suudan ajada. Aga programm on sellistes kohtades tavaliselt peen ja pingetpakkuv ning suupistetest ei tasu rääkidagi.
Lastepidudel on oma võlu. Elevil ja kohevil jõnglastel lähevad vahel sõnad või tantsud sassi aga nad annavad täiest hingest esitatud numbritega iga kell mõnele estraaditähekesele silmad ette.

Pidude ootamine ja valmistumine on kõige magusam osa. Kui ei pea just kohutavalt kiirustama. Kaunistamine, planeerimine, lõhnad, elevus… Eriti eriline on just hetk enne seda, kui uksed tehakse lahti ja sisse valguvad rõõmsad peolised. Veel on lauad tippvormis säravatest klaasidest salvrätikute sabaotsteni ja salatikaussidel pole kurgisektorid kärbatanud… Meestel on veel pintsakunööbid kinni, naiste kõpskingad veel ei hõõru, lapsed suudavad veel viis minutit viksid ja viisakad püsida.

Ja siis ta algab.