Mulle õudselt meeldib, kuidas Jumal vahel asjad paika paneb. Minutiga.
Mitu päeva on kuidagi maru viletsalt läinud. Otseselt midagi hullu nagu pole lahti aga probleemid närivad ja teevad õnnetuks. Laupäeval oli eriti paha, nutsin avalikus kohas veiniklaasi taga nagu maitea kes. Tänud K-le, kes kuulata viitsis.
Aga pühapäeval vestlesin ühe inimesega oma murest, see vihastas mu peale ja sõimas näo täis. Siis koitiski selgusehetk, mitte et proble oleks lahenenud aga ma sain 100% aru, miks asjad on nii nagu nad on. Viie minuti pärast lõikasin endale näppu. Ikka põhjalikult, verd voolas ja minestus tükkis peale. Plaasterdasin sõrmetitte hellalt ja leidsin pärast, et koos verega oli minema voolanud ka kogu minu valu ja vimm. Hea olla, asjad taas selged! Tänu Issandale!
Noh, mittekristlased ilmselt kergitavad arusaamatuses kulmu mu segase jutu peale aga mis siis.
Nüüd on kuhjunud veel paar problet hoopis teisest vallast ja ma ootan väga, et lahendus ei ole kaugel. Täna hommikul kukkusin unise peaga trepist alla, paar tundi hiljem lõin näpu ära ja haav läks jälle lahti...
Headest asjadest seda, et mul oli taas palgapäev: mõlemad lapsed tõid kiituskirjad koju. Kati kohta öeldi aga lasteaias, et ta tundis sõnamängus kõige rohkem ja kõige kiiremini sõnu ära.
nii ja naa
Wednesday, June 06, 2007
Posted by ritsik at 12:00 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
no ma olen ju oma 100 korda öelnud, et sinu käbid ei ole emmest kaugele kukkunud :)
andekad ja tublid!
p.s. ma nüüd siis tean, kuidas Sind teinekord lohutada - tuleb nägu täis s6imata v6i koguni trepist alla lükata. karmid v6tted muidugi, aga s6bra jaoks ei ole millestki kahju :P
Minu parimad sõbrannad on mul elu raskeimatel hetkedel mul näo täis sõimanud ja öelnud, e tkui ma kohe ise midagi ette ei võta ja halisemist ei lõpeta siis nemad mind enam ei tunne. See oli kainestav. Ja nagu sa ütlesid.. kõik sai korraga selgeks.
Aga suured kallid ikkagi sinna Pärnu poole!!!
Rasked ajad on selleks, et me oskaks hinnata pärast väikseid ja häid asju. alati pärast suurt langust tunned end kui peale äikest.. värske ja vastuvõtlikuna. Ka pisiasjad teevad rõõmu. Kui kõik kogu aeg hästi oleks siis ei oskaks ju hinnata seda enam lõpuks.
Maria (ei viitsi sisse logida)
eh, teil on õigus, äikest on vahel vaja...
Milleks näha vaeva teise inimese muutmisega, muuda oma suhtumist või tee üldse suhetele lõpp!
Tänud toetuse eest, mul on juba päris rõõmus olla.
Post a Comment