Ära muretse!

Kati jäi viirusse, oksendas ja kõht lahti. No ikka juhtub. Ja eile mul maru vilets olla, sees pöörab, nõrkus, meeleheide...
A mind on õnnistatud budistliku ilmavaatega ülelaua-naabriga. "Ära muretse," ütles ta, kui nägin vaeva esietenduse kirjutamisega. "Ära üldse muretse." ütles ta, kui arvasin, et äkki pean lapsega homme koju jääma. "Ära muretse," ütles ta, kui kurtsin, et kõhus keerab.
Mind ajas lausa naerma! Miks ma ei peaks muretsema, kui mul on paha olla ja igast probleemid ujuvad välja?
Aga kodus pärast, kui mul oli veel paham olla, ütles üks hääleke mulle ikka - ära muretse. Ja see aitas. Hea hakkas. Täna on juba tervis ok ja tuju rõõmus :)
Minusugusele paniköörile ongi hädasti vaja, et keegi tuletaks meelde
ÄRA MURETSE!
Homsest lähen nädalasele talvepuhkusele!!!!