pime päev

Mu puhkus on läbi ja saabunud karm argipäev. ..
Tänasel pimedal hommikul jõudsin ennast juba sada korda seaks vihastatda täiesti mõttetute asjade peale nagu ühe lapse järjekordne köha, teisel piss voodis, kolmandal kuupilet kadunud, lisaks auk sukkpükstes, pesemata tassid jne. Ühesõnaga- tundus, et tuleb sitt päev. Aga poole hommiku pealt tegin töös pausi ja surfasin perefoorumis, leidsin need naljalingid ja naersin nagu hull. Kolleeg tuli, vaatas, kuidas ma arvuti taga kõõksun, silmad märjad ja küsis murelikult, mis viga. Suutsin talle vaid näpuga arvutisse osutada ja jooksin kempsu rahunema. Tagasi tulles naeris tema kah, nii et tuba kajas.
"Too peenralt tilli ja kutsu isa tuppa" oli see põhinali...
Näedsiis, kui lihtne on tuju parandada.
Aga puhkus oli megamõnus. Keegi ei jäänud haigeks, sain käia juuksuris ja osta kinke, veeta suurepärane pärastlõuna kahe harvakohatava armsa sõbraga, oo jaa, ja maalida esimest korda elus klaasi, teha kursustel vildist südameid ja valgest riidest ingleid...
Koristada köögi kõik sopikesed, pühkida rasvasest tolmust puhtaks kõige ülemised riiulid (seda tehaksegi ju kord-kaks aastas, sestap pidulik sündmus:) ),
keeta lastele hommikuks kakaod ja küpsetada õhtul pannkooke- sest ei väsinudki õhtuks ära.
Tjahh, hea oli, otsa sai. Enne suve seda õnnist aega enam nautida ei saa, kui just töölt kinga ei anta. Õnneks lähenevad talvised pidustused, kah veidi vabu päevi.
Põhiline tähelepanek: kui tuju rõõmus ja värvilised tuled igal pool ripuvad, ei häiri üldse, et väljas mingi mudaaeg võimutseb ja hommik läheb otse õhtuks üle.