jahh, ma nägin lumevalgust..

Friday, December 29, 2006

...ükskord, kui ma polnud laps
ilmapervest ilmaperve
läbi päeva üle öö

Niisuke ilus laul on Johansonide plaadil, mis mulle sõbervana jõuluks tõi. Ma ei viitsi pead murda, kuidas linki saaks panna, nende kodukal seda laulu pole kah...

Meil aga ple ei lund ega valgust. Vähemalt mitte välist.
Jõulu peale tagasi vaadates oli meeldiv. Soe tuba, mõnus söök, jõuluvana tegi tasemel soorituse, esitasime ühislaule isa-poeg ja ema-tütar vanale. Ilusad kingitused, rõõmsad lapsed. Mis sa hing ikka oskad tahta.
Kunagi ükskord, kui lapsed on juba nii suured, et jõuluvana kõige tähtsam pole, tahan ma jõuluks metsa minna. Loodan, et olen oma lapsed endasarnasteks kasvatanud - no vähemalt head osad minust on väärikalt edasi kandunud - ja nad tahavad kaasa tulla. Äkki isegi mees tuleks. Ja koer, kes meil siis kindlasti oleks.
Aga selline jõul peaks olema, et paksud hanged igal pool. Kas vaikne ja tähine või vastupidi, padulund sajaks. Ei ole midagi rohkem vaja, kui vaikust, metsa, lund ja taevast. Siis saaks lume sisse küünlaid panna, termosest teed juua ja

lihtsalt

olla.

Minu lapsepõlve kodu lähedal on Variku mets ja kuigi ta vaeseke on viimastel aastatel taandunud linnaserva ees, hõre ja reostatud, tunnen ikkagi ta järele igatsust. Muul ajal ma metsas ei käinud, küll aga talvel suusatamas. Mul on peas palju ilusaid mälufaile kirjaga "Talvel metsas suusatamas".
Selge päikest kiirgav päev, lumi sätendamas kuuskedel ja kriuksuvad suusarajad kaugusse sinetavat teed näitamas. Või sulapoolne ilm, puude otsast krae vahele kukkuvad lumemütakad, kiirelt hämarduvas õhtus kodu poole vehkimine. Isa määris suusad ära ja ema ootas pärast sooja teega.
Kunagi käisime isegi perega suusatamas, kui isa veel paks ei olnud ja emal süda tervem.
nii väga kui ma nende lumeta talvede puhul ka südant kõvaks ei tee ja kinnita, et põhiline on sisemine valgus, tuleb ikkagi vaikne hirm peale: äkki on meie kliima ikka nii p..s, et neid imelisi talvesid ei tulegi enam?

Uusaastasoove kirja panna tundub siinkohal kohatu. Pisikesed egoistlikud soovikesed võtta veidi kaalus alla, mitte tööl aru ja head emotsiooni kaotada, perekonna psühhokliimasse investeerida...
Tahaks lihtsalt, et kõik oleksid terved ja rõõmsad. Kallitel inimestel läheks hästi. Endal kah:)
Ja et maailm oleks tuleval aastal rohkem korras. Lumi sajaks siis kui õige aeg on. Armastus ei lõpeks otsa. Ja Jumal vaataks kõige peale oma õnnistava pilguga...