uus ja vana

Laupäeval ostsin uue madratsi.Uus voodi vedeles kokkupanemist oodates juba paar kuud, vana lahtikäiv diivan, mille peal magasime, vajus üha enam lohku. Diivan sai ostetud Miku dekreedirahadest- 7 aastat tagasi niisiis, juba teisel eluaastal sai selle üks raamiosi müravate laste poolt puruks hüpatud (kui aus olla, siis tegi seda teismeline naabriplika, enda laste mass oli tol ajal veel väike).
No ja paar viimast aastat on õnnetu diivan aina rohkem auku vajunud, lisaks sellele kahe väiksema lapse poolt põhjalikult ja korduvalt täis pissitud. Sestap võite ette kujutada sära minu silmas ja õnne minu hinges, kui suutsin ometi uue madratsi osta! Kuna teinepool oli harvaesinevalt vastutulelikus meeleolus, siis vedasime teise korruse suurest toast minema kõik prussijupid, kaablirullid, ketaslõikajad jne, mina küürisin ja pesin ja pakkisin päev otsa, siis T haamerdas ja liimis kortsus kulmul tunnikese ja-
laupäeva öö magasime juba uues voodis ja koguni võib nimetada, et uues toas, sest kolikambrist on nüüd siiski suht elamisväärne paik saanud. Panime vaiba maha ja kolisime Kati kah oma voodikesega üles. Kuna suur õde-va õel individualist - vingus ja väänles nii hirmsasti, et tema ei taha Katit oma tuppa asju kiskuma, siis paigutasime Kati suurde tuppa, nurga taha nii öelda.
Ma olin kokkuvõttes õhtuks läbi kui läti raha, kobisin kuuma vanni ja lasin lastel ise muhvineid küpsetada. Mida nad hirmsa tüli ja nutu saatel 75% õnnestumisega ka tegid. Siis lugesin uues voodis raamatut ja olin jube õnnelik. T keeras magama ja ütles, et tema ei saa küll aru, on siis parem magada või ei. Mina magasin ausalt öeldes kohutavalt halvasti: korra ajas mind üles Kati, kes pissis, korra Mihkel, kes nägi halba und, siis T, kes ronis kempsu, siis mina ise kempsu...
Eile polnud ka parem lugu:( ! Voodi on taevalik ja pehme aga magada ei saa, unenäod on mingi kräpp kogu aeg. Jama. Ometi on pea põhja poole ja kõik.
Teine uus asi on elusasi kõigeparemasi. Jänes.
Janneema võttis ühelt poisilt tagasi oma kingituse, sest poiss on suureks saand ja ei huvitu jänesest enam. Tema annetas nelja-aastase lommakese siis meile.
Kuna krissule on lubatud LOOM neljandas klassis, siis loovutas ta armulikult jänku mikule. Poiss oli hullult elevil, passis kaua aega puuri ees, oodates kuni jänes välja tuleb. Loomake oli suht julge, kalpsas puurist vaibakesele, jättis sinna "rosinaid" ja näris talle ulatatud kõrrekesi. Kuna kass Vedru tunneb ebatervet huvi, on poisi toa uks kinni ja päevaks puur ka. Eks siis paistab, mis saama hakkab.